Rávvagat jienasteapmái

Ovdajienasteapmi ja jienasteapmi válgabeaivve dáhpáhuvvet jienastanbáikkis. Válgabeaivve oažžu jienastit dušše iežas jienastanbáikkis, mii lea namuhuvvon jienastanriekteilmmuhusas. Don sáhtát jienastit dušše ovtta evttohasa. 

Ná jienasteapmi dáhpáhuvvá:  

1) Čájet iežat identitehtaduođaštusa válgavirgeolbmui. Son ohcá du nama válgalogahallamis ja addá dutnje jienastanlihpo. 

2) Mana jienastanlihpuin jienastanskurbmui. Jienastanskurpmus oažžu leat dušše okta olmmoš hávális. 

3) Merke beannain jienastanlihppui dan evttohasa nummára, gean jienastat. Čále evttohasa nummára rieggá sisa, mii lea jienastanlihpu siste. Ale čále dehe sárggo jienastanlihppui maide eará! Go don leat čállán nummára, máhco jienastanlihpo dađi lági mielde, ahte nummár báhcá máhcastaga siskkobeallai iige oidno olggos guvlui. 

4) Doalvvo máhccojuvvon jienastanlihpo válgavirgeolbmui. Son steampilastá du jienastanlihpo. 

5a) Juos jienastat válgabeaivve, gahčahat steampilaston jienastanlihpo válgaurdnii. 

5b) Juos jienastat ovdajienasteamis, válgavirgeolmmoš addá dutnje ruškes konfaluhta, masa steampilaston jienastanlihppu biddjojuvvo. Gidde konfaluhta liibmemiin ja atte dan válgavirgeolbmui. Ovdajienat bostejuvvojit guovddášválgalávdegoddái ja rehkenastojuvvojit válgabeaivve. 

Neavvun ja veahkki lea oažžunsajis sihke ovdajienasteamis ja jienastanbeaivve jienastanbáikki válgavirgeolbmuin. 

Jienastettiin jienastanmerken galgá dahkkojuvvot beannain báhpirii, muhto juos jienasteaddji ii ieš bastte dán dahkat, de son sáhttá geavahit veahkkin veahkeheaddji. Veahkeheaddji sáhttá leat juogo válgavirgeolmmoš dehe olmmoš, gean jienasteaddji lea ieš válljen. Veahkeheaddji lea maid geatnegahtton doallat jienasteaddji válgasuollemasvuođa rádjosis. Veahkeheaddji ii mange dáhpáhusas oaččo ávžžuhit jienasteaddjái, man evttohasa son livččii galgat jienastit.