Riikkabeaivveválggat

Riikkabeaivveválggat ordnejuvvojit juohke njealját jagi. Válggain válljejuvvojit 200 riikkabeaivve áirasa, geat mearridit suopmelaš oktasaš áššiin. 

Riikkabeivviid barggut 

Riikkabeaivvit lea Suoma alimus stáhtaorgána. Dat geavaha láhkaásahanválddi ja mearrida maid stáhta ekonomiijas. Ráđđehusválddi geavahit dásseválddi presideanta sihke stáhtaráđđi dehege ráđđehus, man lahtut galget návddašit riikkabeivviid luohttámuša. 

Riikkabeaivvit vállje riikii ráđđehusa oaiveministara,  gean dásseválddi presideanta nammada dán bargui. Eará ráđđehusa ministariid presideanta nammada oaiveministtarin válljejuvvon olbmo evttohusa mielde. 

Riikkabeivviid guovddášbargu lea lágaid ásaheapmi. Ođđa láhka dehe dálá lága rievdadus sáhttá álggahuvvot ráđđehusa ovdanbuktojumiin, riikkabeaivvi áirasa láhkaálgagiin dehe riikkavulošálgagiin. Láhkaovdanbuktojumit gieđahallojuvvojit vuohččan riikkabeivviid váljagottiin, maidda gullevaš riikkabeivviid ovddasteaddjit gullet áššedovdiid sihke maŋŋel dievasčoakkámis, masa visot riikkabeivviid áirasat oassálastet. 

Riikkabeaivvit mearrida stáhta bušeahttaevttohusa kaleandarjahkái háválassii. Riikkabeaivvit maid bearráigeahččá stáhta ekonomiijadikšuma ja stáhtabušeahta doahttaleami. 

Riikkabeivviin lea doaibmaváldi maid riikkaidgaskasaš áššiin. Riikkabeaivvit oassálastá maid Eurohpa uniovnnas dahkkojuvvon mearrádusaid álbmotlaš válmmastallamii. 

Gean sáhtát jienastit riikkabeaivveválggain? 

Suopma lea juhkkojuvvon riikkabeaivveválggaid várás 13 válgabiirii. Juohke válgabiirres leat iežaset evttohasat. Guhtenai sáhttá jienastit dušše iežas válgabiirre evttohasaid.  

Bellodagat ja válljenovttastusat sáhttet ásahit evttohasaid riikkabeaivveválggaide. Don sáhtát jienastit riikkabeaivveválggain, juos don leat Suoma riikkavuloš ja deavddát 18 maŋemusat válgabeaivve.