Ovdâskoddevaaljah 

Ovdâskoddevaaljah uárnejuvvojeh jyehi niäljád ive. Vaaljâin väljejuvvojeh 200 aalmugovdâsteijed, kiäh merideh syemmilij ohtsijn aašijn.  

Ovdâskode pargoh

Ovdâskodde lii Suomâ alemus staatâorgaan. Tot kiävttá lahâasâttemvääldi já meerrid meid staatâekonomiast. Haldâttâsvääldi kevttih täsivääldi president sehe staatârääđi ađai haldâttâs, mon jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš.

Ovdâskodde väljee staatân haldâttâs uáiviminister, mon täsivääldi president noomât taan paargon. Haldâttâs eres ministerijd president noomât uáiviministerin väljejum iävtuttâs mield.

Ovdâskode kuávdášlâš pargo lii laavâi asâttem. Uđđâ laavâ tâi tááláá laavâ nubástus puáhtá pieijâđ joton stiivrâ iävtuttâssáin, aalmugovdâsteijee lahâalguin tâi aalmuglâšalguin . Lahâiävtuttâsah kieđâvuššojeh vistig ovdâskode váljukuudijn, moi aalmugovdâsteijeeh kuleh äššitobdeid sehe maŋeláá olesčuákkimist, moos uásálisteh puoh aalmugovdâsteijeeh.

Ovdâskodde meerrid staatâ budjet kalenderihán häävild. Ovdâskodde meid kocá staatâ ekonomia hoittám já budjet nuávdittem. 

Ovdâskoddeest lii toimâväldi meid aalmugijkoskâsijn aašijn. Ovdâskodde uásálist meid tagarij miärádâsâi aalmuglii valmâštâlmân, maid taheh Euroop Unionist.

Kiäm tun puávtáh jienâstiđ ovdâskoddevaaljâin?

Suomâ lii juohhum ovdâskoddevaaljâi várás 13 valjâpirrâdâhân. Jyehi valjâpirrâduvâst láá jieijâs iävtukkâsah. Jieškii-uv puáhtá jienâstiđ tuš jieijâs valjâpirrâduv iävtukkâsâid. 

Piäláduvah já väljejeijeeseervih pyehtih asâttiđ iävtukkâsâid ovdâskoddevaljáid . Tun puávtáh jienâstiđ ovdâskoddevaaljâin, jis tun lah Suomâ aalmugjeessân já tun tiävdáh 18 ihheed majemustáá valjâpeeivi.