Ravvuuh jienâstmân 

Munejienâstem já jienâstem valjâpeeivi tábáhtuveh jienâstemsaajeest. Valjâpeeivi uážžu jienâstiđ tuš jieijâs jienâstemsaajeest, mii lii mainâšum jienâvuoigâdvuotâalmottâsâst. Tun puávtáh jienâstiđ tuš oovtâ iävtukkâs. 

Návt jienâstem tábáhtuvá: 

1) Čääiti jieijâd persovnvuotâtuođâštus valjâvirgeulmui. Sun ocá tuu noomâ valjâluvâttâlmist já addel tunjin jienâstemliipu.

2) Moonâ jienâstemlippuin jienâstemkoopin. Jienâstemkoopist uážžu leđe häävild tuš ohtâ olmooš. 

3) Merkkii pennáin jienâstemliipun ton iävtukkâs nummeer, kiäm tun jienâstah. Čääli iävtukkâs nummeer jienâstemliipu siste orroo riäggá siisâ. Ele čääli tâi sáárgu jienâstemliipun maiden muide! Ko tun lah čáállám nummeer, te maaccâst jienâstemliipu tienuuvt, ete nummeer páácá macâstuv siskiibel ige oinuu olgoskulij. 

4) Tuálvu macâstum jienâstemliipu valjâvirgeulmui. Sun stemppâlist tuu jienâstemliipu.

5a) Jis tun jienâstah valjâpeeivi, te kooččât stemppâlistum jienâstemliipu valjâuurnán. 

5b) Jis tun jienâstah munejienâstmist, te valjâvirgeolmooš addel tunjin ruškis kooveert, mon siisâ stemppâlistum jienâstemlippu piäijoo. Toopâ kooveert lijmijn já adde tom valjâvirgeulmui. Munejienah vuolgâttuvvojeh poostâ peht kuávdášvaljâlävdikoodán já rekinistojeh valjâpeeivi.

Ravvuuh já iše láá finniimist sehe munejienâstmist já jienâstempeeivi jienâstemsaje valjâvirgeulmuin. 

Jienâstdijn kalga toohâđ jienâstemmerkkim pennáin pápárân, mutâ jis jienâsteijee ij paste jieš porgâđ tom, te sun puáhtá kevttiđ iššeen išedeijee. Išedeijee puáhtá leđe jo-uv valjâvirgeolmooš tâi jienâsteijee jieš valjim olmooš. Išedeijest lii meid kenigâsvuotâ toollâđ jienâsteijee valjâsyeligâsvuotâ. Išedeijee ij mongin tábáhtusâst uážu avžuuttiđ jienâsteijei, ete mon iävtukkâs sun kolgâččij jienâstiđ.