Õuddmiârk jiõnstummšest vuʹvdd- da kåʹddvaalin
Tän seeidast kaaunak:
- Õuddmiârkk jiõnstummšest õuddǩiõʹtte
- Õuddmiârk jiõnstummšest vaalpeiʹvven
Vueʹlnn kovvuum õuddmiârk lie õhtt nääʹll čõõđted jiõnstummuž. Jiõnstempaaiʹǩin ââʹnnemnalla åårrai vueʹjj vuäiʹtte kuuitâǥ vaajtõõllâd kooʹddi mieʹldd. Vueʹlnn åårrai jiõnstempooddi õuddmiârk käunnʼje še jiõnstempaaiʹǩin plakaatt häämast.
Õuddmiârkk jiõnstummšest õuddǩiõʹtte
Guovllu- ja gielddaválggat lágiduvvojit oktanaga cuoŋománus 2025. Vuäitak jiõnsted õuddǩiõʹtte koʹst täättak õõlmâs õuddjiõnstempääiʹǩest dommjânnmest leʹbe ålggjânnmin.
Helssetlaččat jienastit dušše gielddaválggain, daningo Helsset ii gula mange buresveadjinguvlui.
Earáid gielddaid jietnavuoigadahtton olbmot sáhttet goittotge jienastit sihke guovllu- ja
gielddaválggain maiddái Helssega almmolaš ovdajienastanbáikkiin ja lágádusjienasteamis.
Vääʹld jiõnstempäikka mieʹldd koovlaž persoontuõđštõõzz, õuddmiârkkân paass, persoonkoort leʹbe vuejjamkoort.
Toiʹmme nääiʹt, jos jiõnstak õuddǩiõʹtte seämma vuâra kuhttuin vaalin:
1. Čuäʹjet identiteʹtt-tuõđštõõzzad vaalveʹrǧǧnekka.
Son oudd tuʹnne kueʹhtt jiõnstemliipp.
2. Mõõn jiõnstemsâjja.
Ǩeeʹrjet violeʹtt jiõnstemliʹppe tõn võboršeeʹǩǩ nââmar, koon jiõnstak vuʹvddvaalin da viõʹlǧǧes jiõnstemliʹppe tõn võboršeeʹǩǩ nââmar, koon jiõnstak kåʹddvaalin. Jeäʹl ǩeeʹrjet jiõnstemliippid jeeʹres aaʹššid. Vuʹvddvaali võborseǩloǥstõk lij violeʹtt da kåʹddvaali võborseǩloǥstõk viõlggâd.
3. Määcc jiõnstemliippid põʹmmai kõõskâst.
4. Määʹcc vaalveʹrǧǧneeʹǩǩ årra.
Son štempplâstt kuhttuid jiõnstemliippid da oudd tuʹnne kueʹhtt ruʹčǩǩes vaalkonfeârt.
5. Piij štempplõsttum jiõnstemliippid vaalkonfeârtai sizz da liʹjmme konfeârtaid ǩidd.
Vaalkonfeârt ikknest kuâsttai, lij-a tõn seʹst vuʹvddvaali avi kåʹddvaali jiõnstemlipp.
6. Vuâllaǩeeʹrjet nuʹtt vuʹvddvaali ko še kåʹddvaali vuõlttõsǩiiʹrjid, jõs jiõnstiǩ kuhttuin vaalin.
7. Vaalveʹrǧǧneǩ peejj vuõlttõsǩiiʹrjid da vaalkonfeârtaid viʹsǩǩes vuõltteemkonfeârti sizz.
Jiõnstummšest šâʹdde kueʹhtt viʹsǩǩes vuõltteemkonfeârt, jõs jiõnstiǩ kuhttuin vaalin. Konfeârtaid vuõltteet kååddad väʹlddvaal-luʹvddkådda.
Jos jiõnstak õuddǩiõʹtte jiijjad dommkååʹdd åålǥpeäʹlnn, kaaunak jiijjad kååʹdd leʹbe jiijjad pueʹrrvââjjamvuuʹd võboršiiʹǩǩi nââmrid õuddjiõnstempääiʹǩest åårrai võboršeǩ-ǩiiʹrjin. Vuâmmaž, što jiõnstemsââʹjest kuâsttje tåʹlǩ tõn kååʹdd da tõn pueʹrrvââjjamvuuʹd võboršiiʹǩǩi teâđ, kooi vuuʹdest õuddjiõnstempäiʹǩǩ lij.
Vuâmmaž še tõn, što jos jiõnstak võboršeeʹǩǩ, kååʹtt lij võboršeʹǩǩen kuhttuin vaalin, suʹst lij jeeʹres võboršeǩnââmar vuʹvddvaalin da kåʹddvaalin.
Õuddmiârkk jiõnstummšest vaalpeiʹvven
Vuʹvdd- da kåʹddvaali vaalpeiʹvven vuäitak jiõnsted tåʹlǩ jiijjad jiõnstemvuuʹd jiõnstempääiʹǩest. Teâđ jiõnstempääiʹǩest kaaunak jiõnnvuõiggâdvuõttiʹlmmtõõzzâst.
Jiõnnvuõiggâdvuõttiʹlmmtõõzz vuõltteet tuʹnne juʹn-a pååʹšt mieʹldd leʹbe Suomi.fi-kääzzkõʹsse, jos leäk välddam kõõččmõõžžâst åårrai kääzzkõõzz ââʹnnma.
Heʹlssnest jälsteei jiõnste tåʹlǩ kåʹddvaalin tõn diõtt, što Heʹlssen ij kuul ni koon pueʹrrvââjjamvoudda.
Vääʹld jiõnstempäikka mieʹldd koovlaž persoontuõđštõõzz, õuddmiârkkân paass, persoonkoort leʹbe vuejjamkoort.
Toiʹmme nääiʹt, jos jiõnstak vaalpeiʹvven seämma vuâra kuhttuin vaalin:
1. Čääiti persovntuođâštusâd valjâvirgeulmui.
Sun addel tunjin kyehti jienâstemliipu.
2. Moonâ jienâstemkoopin.
Čääli violet jienâstemliipun ton iävtukkâs nummeer, kiäm tun jienâstah kuávluvaaljâin já vielgis jienâstemliipun ton iävtukkâs nummeer, kiäm tun jienâstah kieldâvaaljâin. Ele čääli jienâstemlippuid maiden muide. Kuávluvaaljâi iävtukkâsluvâttâllâm lii violet já kieldâvaaljâi iävtukkâsluvâttâllâm vielgâd.
3. Maacâst jienâstemliipuid kaskoo kiddâ.
4. Maacâ valjâvirgeulmuu luus.
Sun stemppâlist kuohtuid jienâstemliipuid.
5. Kooččât kuohtuid stemppâlistum jienâstemliipuid valjâuurnán.
Jienâstemsaajeest puáhtá leđe aanoost ohtâ urne tâi maaŋgah urneh. Liipuh kočâttuvvojeh jo-uv siämmáá uurnán teikâ talle kuávluvaaljâi já kieldâvaaljâi várás láá aanoost sierâ urneh.
Vuâmmaž še tõn, što jos jiõnstak võboršeeʹǩǩ, kååʹtt lij võboršeʹǩǩen kuhttuin vaalin, suʹst lij jeeʹres võboršeknââmar vuʹvddvaalin da kåʹddvaalin.