Presideʹnttvaal

Lääʹdd tääʹssvääʹld presideeʹnt vaʹlljeet kuuđ eeʹjj kõõski vaalin.  

Presideeʹnt tuâj

Presideʹntt raavad parlameeʹnt mieʹrreem laaʹjjid. Presideʹntt jååʹđad Lääʹdd ålggpolitiikk õõutsââʹjest riikksuåvtõõzzin. Presideʹntt nõõmat parlameeʹnt vaʹlljeem väʹlddministeeʹr di jeeʹres ministeeʹrid. Presideʹntt nõõmat še suʹvddjid da måttmid riikk pââimõs veʹrǧǧniiʹǩǩid. Presideʹntt lij peälštemviõǥǥi pââimõs jååʹđteei. Vääin da rääuh diõtt presideʹntt meäʹrrad parlameeʹnt miâsttmõõžžin.

Ǩeän vuäitt jiõnsted?

Peällõõǥǥ da vaʹlljeeiõhttõõzz vuäiʹtte piijjâd presideʹnttvaalid võboršiiʹǩǩid. Võboršeǩ âlgg leeʹd Lääʹddjânnmest šõddâm meerlaž. Presideʹnttvaalâst lij tåʹlǩ õhtt vaalkruugg leʹbe pirr Lääʹddjânnam jiõnstet seämma võboršiiʹǩǩin. Vuäitak jiõnsted presideʹnttvaalâst, ko leäk Lääʹdd meerlaž da teâudak 18 mââimõõzzâst vaalpeiʹvven. 

Presideʹnttvaal vuäitt leeʹd kuõiʹtpoddsaž

Presideeʹnt vaʹlljeet vuõigg, taarb mieʹldd kuõiʹtpoddsaž vaalin. Vaalpeiʹvv lij vaaleeʹjj ođđeeʹjjmannu neelljad pâʹsspeiʹvv. Teʹl ko kååʹtt-ne võboršiiʹǩǩin vuäǯǯ vuõssmõs vaalâst pâʹjjel peäʹl jiõnin, šâdd son vaʹlljuum presideʹntten. Jos nääiʹt ij šõõdd, tooiʹmtet kuõiʹt neäʹttel ǩeäčča pâʹsspeeiʹv nuuʹbb vaal kuõiʹt vuõssmõs vaalâst jäänmõsân jiõnid vuäǯǯam võboršeeʹǩǩ kõõsk. Nuuʹbb vaalâst jäänab jiõnid vuäǯǯam võboršeeʹǩǩ vaʹlljeet presideʹntten.

Jos vaaʹle piijât tåʹlǩ õõut võboršeeʹǩǩ, šâdd tät vaʹlljuum vaaltaa. Presideʹntt älgg tåimmses vaʹlljeem mâŋŋa pueʹtti määnpââʹj vuõssmõs peiʹvven.