Võboršekka

Tän seeidast kaaunak teâđ tõʹst, mõõn nalla vaalin vuäitt äʹlǧǧed võboršeʹǩǩen. Vuõiggâdvuõtt äʹlǧǧed võboršeʹǩǩen vaalin lij vuâđđvuõiggâdvuõtt. Vaalin vaʹlljuum võboršeǩ vuäǯǯ teâđ suu vaʹlljummšest veʹrǧǧneeʹǩǩest, kååʹtt raavad vaali puåđõõzz.

Vaalââʹntemvuõtt

Vaalââʹntemvuõtt miârkkšââvv ââʹntemvuõđ šõddâd vaʹlljuum vaʹlljeemnalla åårrai toiʹmmorgaaʹne. Vaalââʹntemvuõtt lij õudldõsân võboršeʹǩǩen älggmõʹšše. Jeeʹres vaali vaalââʹntemvuõttkriteeʹrid kaaunak lääʹddǩiõllsaž seeidain.

Võboršeʹǩǩen älggmõš

Vuäitak äʹlǧǧed võboršeʹǩǩen vaalin

rekisterõsttum peällõõǥǥ võboršeʹǩǩen
vaʹlljeeiõhttõõzz võboršeʹǩǩen

Peällõõǥǥ jiijj tuʹmmee võboršeeʹǩǩeez vuâkkõõzzeez õudldem naaʹlin. Jos haaʹlääk peällõõǥǥ võboršeʹǩǩen, vääʹld vuõiʹǧǧest õhttvuõđ kõõččmõõžžâst åårrai peällõʹǩǩe.

Vaʹlljeeiõhttõõzz vuâđđummša taarbšet

parlameʹnttvaalin ooʹccmõsân 100 seämma vaalkruugg jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩed
presideʹnttvaalâst ooʹccmõsân 20 000 jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩed
kåʹddvaalin ooʹccmõsân 10 seämma kååʹdd jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩed. Kooʹddin, koi aassilååkk lij jäänmõsân 1 500, vaʹlljeeiõhttõõzz vuäiʹtte vuâđđeed kolmm oummu da kooʹddin, koi aassilååkk lij 1 501–2 000, vitt oummu
europarlameʹnttvaalin ooʹccmõsân 2 000 jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩed
vuʹvddvaalin ooʹccmõsân 50 pueʹrrvââjjamvuuʹdest jälsteei jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩed

Vaʹlljeemõhttõõzz vuâđđeet raajeeʹl vuâđđeemäʹššǩeeʹrj, koʹst âʹlǧǧe leeʹd jm. täk teâđ:

võboršeeʹǩǩ nõmm,
juõʹǩǩka tuu võboršeʹǩǩen älggmõõžž kaʹnnteei nõmm, šõddâmäiʹǧǧ da addrõs di vuâllaǩeeʹrjtõs, koʹst kaʹnnteei ååskat, što son lij jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ kõõččmõõžžâst åårrai vaalkruuggâst leʹbe kåʹddvaalin äʹššvuäzzlaž kååʹddest.

Kuõʹhtt leʹbe mäŋggsab peällõkkâd vuäiʹtte raajjâd vaal-leett. Kuõʹhtt leʹbe mäŋggsab vaʹlljeeiõhttõssâd vuäiʹtte raajjâd õhttsažliist.

Võboršeeʹǩǩi piijjmõõžž raaveet da võboršeǩnââmrid õlmstââʹttet 31. peiʹvven õuʹddel vaalpeeiʹv.