Parlameʹnttvaal 

Parlameʹnttvaalid jäʹrjstet juõʹǩǩ neelljad eeʹjj. Vaalin vaʹlljeet 200 parlameʹnttneʹǩǩed, kook tuʹmmee läʹddlai õhttsaž aaʹššin. 

Parlameeʹnt tuâj

Parlameʹntt lij Lääʹddjânnam pââimõs riikkorgaan. Tõt âânn lääʹǩǩšiõtteemvääʹld da tuʹmmad še riikktällõõzzâst. Halltõsvääʹld âʹnne tääʹssvääʹld presideʹntt di riikksuåvtõs leʹbe halltõs, koon vuäzzla âʹlǧǧe naaudčed parlameeʹnt åskkmõõžž.

Parlameʹntt vaʹlljad jânnma halltõõzz väʹlddministeeʹr, koon tääʹssvääʹld presideʹntt nõõmat tän tuõjju. Jeärrsid halltõõzz ministeeʹrid presideʹntt nõõmat väʹlddministeeʹren vaʹlljuum eʹtǩǩõõzz meâldlânji.

Parlameeʹnt kõskksaž tuâjjan lij laaʹjji šiõttummuš. Ođđ lääʹjj leʹbe ânnʼjõž lääʹjj muttâz vueiʹtet jåʹttʼted halltõõzz eʹtǩǩõõzzin, parlameʹnttniiʹǩǩi lääʹǩǩalttõõzzin leʹbe meeralttõõzzin. Lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzid ǩiõttʼtõõlât vuõʹššen parlameeʹnt väʹlljkooʹddin, koid kuulli parlameʹnttneeʹǩǩ koʹlle äʹšštobddjid di mââʹjben tiuddišttmest, koozz puk parlameʹnttneeʹǩǩ vuässâʹtte.

Parlameʹntt mieʹrrad riikk tällõsarvvlõõzz kaʹlndareeǥǥas vuârstes. Parlameʹntt vuåpp še riikk tällõshåiddmõõžž da tällõsarvvlõõzz jääʹǩǩtummuž. 

Parlameeʹntest lij še toiʹmmväʹldd meeraikõskksaž aaʹššin. Parlameʹntt vuässââtt še Euroopp Unioonâst tuâjjan åårrai tuʹmmstõõǥǥi meersaž valmštõõllma.

Ǩeän vuäitak jiõnsted parlameʹnttvaalin?

Lääʹddjânnam lij juõkkum parlameʹnttvaali vääras 13 vaalkruuggân. Juõʹǩǩ vaalkruuggâst lie jiijjâs võboršeeʹǩǩ. Juõʹǩǩkaž vuäitt jiõnsted tåʹlǩ jiijjâs vaalkruugg võboršeeʹǩǩ. 

Peällõõǥǥ da vaʹlljeeiõhttõõzz vuäiʹtte piijjâd võboršiiʹǩǩid parlameʹnttvaalid. Vuäitak jiõnsted parlameʹnttvaalin, ko leäk Lääʹdd meerlaž da teâudak 18 mââimõõzzâst vaalpeiʹvven.